Itijumal õnnistas Hassot uue tilepunniga, millel värvilisi asju ning kellasid und vilesid nagu muda. Mind huvitab aga rohkem kuda seda apastraati saada Linuxiga läbi saama panna.

Minu aparaadiga oli kaasas handsfree, dock, 128MB flash kaart ja kaabel. Pärast pisukest mängimist GPRS püsti ja putty aparaati sisse. 9200 ja 9500 aparaatidele mõeldud binaar töötab probleemideta. Kaabel taha ja ... kernel ei arva suurt midagi asjaloost. Pärast hulka käkkimist ja kukla sügamist mõningane progress:

modprobe usbserial vendor=0x421 product=0x415

Selle peale laetakse sisse ka cdc_acm (miks küll? see peaks usbserial moodulist sõltumatu olema?) ja 2.6 kerneliga tekib /dev/ttyACM0. Kermitiga sinna ühendust luues öeldakse AT peale OK vastu. Progress missugune ... Samas pannakse kogu USB’i kupatus kernelis suure lärmiga kokku kui kermitist väljuda :(.

2.6.11.4 kernel kokku ja boot. Ennäe imet, telefoni taha lükkamisel tuntakse ilusti ära, et tegemist Nokia 9300’ga jms. Mitte ühtegi paha sõna enam ei öelda ning usbserial ja cdc_acm moodulid ei vaja enam mingeid parameetreid. Ning kernel isegi ei crash’i enam. Relevantset osa lsusb -v väljundist saab näha siin.

Õige tänapäevase itikasutajana üritan kasutada tordisööjate rakendusi. Esiteks on vaja muidugi GPRS tööle saada, et metsas läpakaga võrku saaks. KDE’ga kaasas olev kppp pädeb täiesti, va. üks lollus, mille ma luban ära parandada järgmiseks KDE versiooniks - nimelt pole modemi seadme kohale võimalik kirjutada oma seadet. Etteantud nimekirjas on /dev/usb/ttyACM0, aga /dev/ttyACM0’i mitte (ma ei kasuta usbfs’i). Seega tuleb teha nimeviit:

ln -s /dev/ttyACM0 /dev/modem

Esiteks tuleb tekitada konto nimega nt. EMT GPRS. Telefoninumbriks tuleb panna \*99\*\*\*1# ning autentimiseks PAP/CHAP. Muu peaks vaikeseadistustena pädema. Teiseks tuleb modem kppp’le selgeks teha. Nimeks paneme sellele Nokia 9300, seadmeks /dev/modem ja vookontrolliks tarkvaraline [xon/xoff]. Teisel kaartil (”Modem”) tuleb klikkida nupul “Modemi käsud...” ning muuta ära teine modemi initisialiseerimise käsustring, selleks saab AT+CGDCONT=1,”IP”,”internet”. Ja ongi kõik. Ühenduse tekitamisel võib kasutajanimeks võib panna midagi suvalist ja parooli koha tühjaks jätta.

Sellega aga kaabli vahendusel tutvus lõppeb ka (momendil). Jama on selles, et usbserial moodul ei saa sellest masinast sotti. Nokia fbus protokolli lobisemiseks oleks aga just seda vaja (mitte spetsialiseeritud CDC ACM moodulit). Kui ma midagi väga puusse ei pane, siis on probleem selles, et kasutama peaks sama liidest, aga tegelikult koosneb selle telefoni serial liides kahest seadmest (vt. lsusb -v väljundit) - 12. on ainult sisend käskude andmiseks, 13. aga sisend/väljund andmete liigutamiseks. Usbserial ei tea aga erinevalt cdc_acm moodulist sihukestest union liidestest midagi. Aga ükskord ma võtan selle ka käsile ...

Endiselt on aga lahtine failide telefoni liigutamise teema. Üle GPRS’i tarkvara telefoni liigutades kipub asi kalliks minema. Lootes OBEX’i nimelise protokolli peale, sai välja otsitud USB’i porti käiv Bluetooth’i adapter ning installitud kbluetooth nimeline komplekt, mis tahab enda alla ka BlueZ’i komplektis olevaid utikaid ja deemoneid. Minu käsutuses olev Bluetooth’i dongle on pärit Ordist, Chronose toodang ning maksis 395 eeku (vist). lsusb -v ei tea Chronosest midagi muidugi. Kbluetooth avastas kah rõõmsalt, et adapter ilmus. Tuleb välja, et elu on suht masendav ja OBEX ftp läks peale telefoni läpakaga paaritamist käima ilma igasuguste jamadeta. Igav ... Aga ilmselt tuleb tänada suurepärast tööd teinud kbluetooth’i autoreid.