Tuli loll idee pöörduda mõneti tagasi vana ameti juurde ja vaadata mis seisus on muusika tegemise rakendused vaba tarkvara maailmas. Et asjale ka ise pisut kaasa aidata, idee panna ka mõned rakendused eesti keelde. Tõlkimine (parimal juhul nii rakenduse kui dokumentatsiooni) on parim võimalus rakendust tundma õppida, muuseas. Järgnev on ülevaade avastusretkest ja rakendustest, mida minu arvutis selle tulemusena leida võib. Enamus üles loetud rakendustest on veel beta staadiumis, kuid võimaldavad juba täiesti tööd teha.

Pikka aega oli Linuxi muutumisel muusika tegemiseks sobivaks kaks põhilist takistust - puudusid professionaalsete kaardite draiverid ning kerneli latents oli liiga kõrge. Mõlema probleemiga on pidevalt tegeletud ning 2.6 kernelis on asjalood juba päris head. Latents on korralikult maha saadud ning ALSA draiverid on kernelis sees. 2.6 kernel pole muidugi kohustuslik. Latentsi maha saamiseks liigub ka 2.4 kernelile patche ning ALSA draiverid saab ka seal kokku. Majandamist on ainult rohkem. Mõned temaatilised viidad, mis kindlasti abiks on:

• Low Latency Resources
• Installing and configuring ALSA, JACK, & Ardour on Red Hat 7.3

Populaarseimad kaardid on loomulikult Creative’i Live! ja selle järglased, ALSA toetab neid korralikult. Kellel huvi korralike kodustuudio kaardite vastu, siis saab valida nt. RME ja SEK'D kaardite seast. Põhjaliku ülevaate ALSA poolt toetatud kaarditest saab ALSA projekti lehelt.

http://jackit.sourceforge.net

Muusiku töölaud koosneb harva ühest rakendusest. Vaja on midagi, mis erinevad rakendused kokku sikutaks, nende sisendite ja väljunditega ning sünkroga majandaks jms. Selleks on Jack - API ja madala latentsiga heliserver, mis on just selleks loodud. Siit tuleb ka esimene aga - Jack on veel nii kiires arendamises, et API pole veel stabiliseerunud. Praktikas tähendab see seda, et 0.8.x versiooni vastu kompileeritud asjad ei tööta 0.9.x versiooni serveriga ja vastupidi. Lisaks tuleb pisut nikitseda jackd heliserveri käsurea võtmete kallal, et paremat tulemust saada. Lõpptulemus on Live!’ga piisavalt hea. Jack’i lehelt leiab hulga infot kuidas paremaid tulemusi saavutada.

Kuna käsurega majandamine pole Jack’i puhul just eriti mugav (eriti patchbay puhul), siis soovitan heaga vaadata mingi GUI. Mina kasutan Qjackctl'i. See on ka asi, mis tuleks maakeelde panna, aga enne tuleks pisut progemisega vaeva näha, kuna praegune versioon ei sisalda tõlkimise võimalust.

Rosegarden4, Hydrogen, qjackctl patchbay ja qjackctl peamine aken.

Mõneti haakub selle teemaga veel LADSPA - Linux Audio Developer's Simple Plugin API. Kui Jack on API rakenduste vaheliseks ühendusteks, siis LADSPA on API ühenduseks rakenduse sees - nt. efekti pluginatega. Windowsi maailmas on analoogiks Cubase VST API.

http://ardour.sourceforge.net

Korralik kodustuudio nõuab muidugi mitmerealist helisalvestust. Amatöörlikke (kuid piisavalt töötavaid) lahendusi on ka varem olemas olnud, kuid oma esimese stabiilse versioonini ähvardab jõuda Ardour, mis ületab eelkäijaid mäekõrguselt. Tegemist ei ole mitte mingi mänguasjaga vaid rakendusega, mida mitmed helisalvestus stuudiod juba praegu kasutavad. Autorid ei üritagi varjata, et eeskujuks on defacto standard - Digidesign’i Pro Tools. Kuna ma olen omal ajal kõvasti Pro Tools’iga tööd teinud, on minu jaoks kasutamine olnud algusest peale praktiliselt intuitiivne. Harjumist vajab ainult see, et hiirel on nuppe kuidagi palju (Pro Tools’iga töötasin ma Mac’i taga). Mingeid tegevusi üritan ma pidevalt teha Ctrl, Alt jms. klahvidega kui palju lihtsamalt saaks hiire parema või keskmise nupuga.

Ardour on kah tõlkimise kandidaat loomulikult (kellelgi on vaba aega, mida maha müüa? ;).

http://audacity.sourceforge.net

Paljudel juhtudel pole aga nii võimast asja nagu Ardour vaja. Näiteks juhul kui põhiline osa tööst tehakse sekventseriga (nt. Rosegarden). Paljud sekventserid võimaldavad ka audio radadega tööd teha. Piisab lihtsast wav failide redaktorist, millega siis neid radu vajaduse korral redigeerida. Popim rakendus selleks paistab olevat Audacity (tegelikult kah mitmerealine asi). Rakendus on korraliku multiplatvorm toega (jookseb ka Windowsi ja MacOSX’i seljas). Uusimad versioonid omavad isegi Cubase VST pluginate tuge.

http://www.rosegardenmusic.com

IMHO võimekaim sekventser olemasolevatest vaba tarkvara projektidest. Rosegarden4 (nagu nimestki näha) on juba neljas samade arendajate poolt nullist kirjutatud versioon. Minu meelest on see väga hea näitaja - nad teavad juba väga hästi mida nad teevad :). Kuigi stabiilset versiooni veel pole, on ta juba üpris kasutatav. Cubase’i kasutajad peaks ennast suhteliselt kodus tundma. Millestki (peale stabiilsuse) mina küll puudust tunda ei oska. Olemas on kõikvõimalikud MIDI redigeerimise viisid, pankade haldus, audio tugi jpm.

Tegemist on KDE rakendusega ning seetõttu asusin esimesena selle kallale tõlkimisega (KDE rakenduste tõlkimisega olen ma kõige paremini kursis ning mõningad teadmised KDE progemisest võimaldavad ka mul endal käpad koodiseks teha kui vajadus tekib). Küll aga selgus tõlkima hakates, et ajaga unustab inimene paljugi ning vahel ei tule ka kõige elementaarsemad muusikateooria terminid meelde kuigi minu kireva haridustee hulgas on ka muusikateooria õppimine olnud. MIDI terminitega on veel omaette jama. Ajal kui ma aktiivselt alaga tegelesin, polnud olemas isegi katseid terminoloogiaga tegeleda. Otsingud veebis näitasid, et tõenäoliselt ei tegele ka praegu sellega keegi. Kurb. Oleks äraütlemata kena kui keegi tõestaks mulle vastupidist :). See pole muidugi asi mille pärast alla anda ja loomulikult jätkan ma tööd. Lisaks on probleem, et stabiilse versiooni tõlkimine ei oma mõtet, kuid viimast arendusversiooni ma korralikult tööle pole saanudki. Krässib praegu suurepäraselt peaaegu igast asendist. Praeguseks on ka selgunud, et tuleb pisut koodi kirjutada kuna Rosegarden4 arendajad pole päris kursis tõlkimisel ette tulevate probleemidega. Kindlasti saab aga järgmine Rosegarden4 beta versioon olema üpris maakeelne - seda saan ma küll juba praegu lubada. Mõned pildid ka illustreerimaks tõlke seisu.

Rosegarden4 peamine aken koos noodikirja vaatega ja transpordi aknaga.

Rosegarden4 peamine aken koos maatriks ja sündmuste vaadetega.

http://hydrogen.sourceforge.net

Live! kaardile ei leidnud ma esimese hooga piisavalt häid trummisaunde ning vaatasin siis ringi ka midagi paremat otsides. Parima mulje jättis just Hydrogen kuigi kasutajaliides on minu meelest jõle. Ma kohe ei salli kui kasutajaliidest üritatakse “ilusaks” teha mingite taustade sättimisega rakendustele. Aga see selleks. Natuke vaeva nähes õnnestus Rosegarden ja Hydrogen ilusti sünkrosse saada. Testitud sai ka Hydrogeni kasutamist puhta saundimoodulina. Toimis kah.

http://www.arkkra.com

Kuigi noodikiri pole eriti popp teema, on minu jaoks kohustusliku asjaga muusiku arvutis. Vaieldamatult parima tulemuse saab Mup’i abil. (Natuke läheb selle reklaamimine siin teemast välja kuna tegemist pole päris vaba rakendusega vaid jaosvaraga, kuid lähtetekstid on olemas ning 29$ sellise asja eest ei tohiks küll kellelegi üle jõu käia). Tegemist pole küll graafilise rakendusega, kuid Rosegarden4 võimaldab importida Mup faili ning see lihtsustab tema kasutamist oluliselt. Mis mulle olulisim - Mup võimaldab tekitada parimaid kittari tabulatuure, mida ma üldse näinud olen. On ka kasutajaid, kes arvavad, et Mup paneb pika puuga Sibelius’ele ära.