Stiilijuhend KDE kasutajaliidese tõlkijatele

Kuna KDE on piisavalt suureks kasvanud, ei jõua ma enam ise kõiki tõlkeid üle vaadata ning tekkis vajadus panna lõpuks paberile mingid stiilijuhised. KDE piires on soovitav kasutada ühtset stiili ning KDE baasdistributsiooni tõlkijatele on nende juhiste järgimine kohustuslik. Kui keegi soovib ka muude rakenduste tõlkimisel neid juhiseid aluseks võtta, on mul selle üle ainult hea meel. Kui kellelgi on täiendusi või soovitusi nende juhiste suhtes, olen alati ettepanekutele avatud.

KDE kasutajaliidese tõlkimisel tuleb kinni pidada kolmest üldisest reeglist:

• KDE töölaua keskkond sinatab kasutajat.
• KDE ei räägi endast esimeses isikus. Kui võimalik, kasutab arvuti oma tegemiste kirjeldamisel tegevusnimesid jms.
• Käsuvormi kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on arvutile konkreetse käsu andmisega. Üldjuhul on sellisteks kohtadeks ainult nupud ja menüü kirjed.

Enim kiputakse eksima teise reegli vastu.

Et asi selgem oleks, vaatame millist stiili kasutada konkreetsete kasutajaliidese elementide juures. Kõik selles dokumendis toodu pole muidugi jäigalt järgimiseks. Kui ikka ei sobi, siis ei sobi ning tuleb teha erand.

Üldjuhul ei saa otseselt kontrollida akende tiitliribadel ilmuvat teksti. Tavaliselt on ju seal kõigest rakenduse nimi. Küll aga saab kontrollida dialoogide akende tiitliribade teksti. Tiitliriba tekstil on kirjeldav funktsioon (mis selles dialoogi funktsioon on? mida siin teha saab?).

Seega - valides menüüst “Ava fail...” (“Open file...”) avatakse dialoog, mille tiitliribal on tekst “Faili avamine” (“Open file”).

Menüüd on üks keerulisemaid asju tõlkimisel. Probleem on selles, et seal on koos niivõrd palju erinevate funktsioonidega asju.

Menüü pealdised on nimetavas käändes, mitte kunagi käsuvormis. Ka menüü päised on kirjeldused - nad kirjeldavad, mis käsud selles menüüs asuvad.

Käsud on loomulikult käsuvormis - “Ava...”, “Sulge”, “Välju”, “Salvesta” jne. Selles pole midagi keerulist ning ega käske kiputagi muusse vormi panema.

Menüü kirjed, mis pole otseselt mingi käsu andmiseks vaid mingi infodialoogi vaatamiseks, ei ole samuti käsuvormis - “KDE info...” jms.

“Configure blaah...” stiilis menüükirjetes välditakse samuti võimaluse korral käsuvormi. Soovitatav tõlge oleks “Blaah’i seadistamine...”.

Ka “checkbox” kirjed ei ole käsuvormis.

Kuna tööriistariba nupud dubleerivad menüü käske, on nende tekst sama, mis menüüski. Võib ka lühendada.

Kõik teated, mida arvuti annab oma tegemiste kohta olekuribal, on tegevusnimega.

Seadistuste dialoogides ei kasutata samuti käsuvormi (üldjuhul). Kõik päised (kaardid, seadistuste moodulid) on kas nimetavas käändes või tegevusnimega (üldine, Menüüd).

Konkreetsed seadistuste stringid, ka need, mis esmapilgul võiks käsuvormis tõlkida (“Hide applet borders”), pannakse tegevuse vormi (“Aplettide piirded peidetakse”). Erandiks on loomulikult nupud seadistuste kaartidel, millega kasutaja annab konkreetse käsu, nt. nupp “Lehitse...”.

Need on need (enamasti) kollased aknakesed, mis ilmuvad siis kui hiirega mõnele seadistuste dialoogile liikuda (ingl.k. tooltip). Tegemist on seadistust/nuppu/vms kirjeldava abitekstiga. Kui tegemist on ühe lühikese fraasi või lausega, ei ole selle lõpus punkti. Kui aga lauseid on juba mitu, on ka viimase lause lõpus punkt.

Järgida tuleb kolme üldist reeglit. Oluline on vältida teietamist ning esimese isiku kasutamist arvuti tegemiste kirjeldamisel. Eestikeelne KDE ei karju kasutaja peale - so. ei anna veateateid läbivalt suurte tähtedega ega pane ka hüüumärke lausete lõppu.

Nupud on enamasti käsuvormis. Siin on ka erandeid (nt. “OK”, “Vaikeväärtused” (“Defaults”)).