Nüüd, kus oleme juba rääkinud sellest, mis Linux on, tahaks kindlasti nii mõnigi Linuxile ka otsa vaadata. Paigaldamine on aga algajale kõige raskem samm. Kui kuidagi üle koera saaks siis üle saba ikka saab.

Tegelikult pole kaasaegse Linuxi paigaldamine raskem kui Windowsi puhul. Probleem on lihtsalt harjumatuses. Terminid on erinevad, valikuvõimalused suured jne.

Käesolevas artiklis ei käsitle me ühtegi konkreetset distributsiooni. Sellel poleks lihtsalt mõtet, kuna artikli ilmumise ajaks võib ilmavalgust näha distributsiooni uus versioon ning kui isegi midagi olulist ei muutuks, oleks ikkagi artiklis ebatäpsusi. Samuti ei aitaks niisugune “kliki siia, siis sinna” paigaldamise juhend lugejal mõista, mida ta teeb. Vaatame läbi ainult põhilised küsimused, millele kasutaja vastuseid otsima peab. Põhiolemuses on kõikide distributsioonide paigaldamine sarnane.

Tavaliselt pole kuskilt võtta eraldi arvutit, et Linuxit proovida. Linux on täiesti võimeline elama Windowsiga samal kõvakettal. Kõvaketas jagatakse juppideks (partitsioonideks) ning mitte miski ei lähe segamini. Ketta bootsektorisse paigaldatakse aga pisike programm (bootloader), mis laseb alglaadimisel valida kas soovite bootida Linuxit või Windowsi.

Enne tegutsema asumist oleks VÄGA soovitav otsida distributsiooni, mida te oma arvutisse panema kavatsete hakata, kodulehelt paigaldamise juhend ning trükkige see kasvõi välja. Selles näpuga järgi ajades saate kindlasti palju paremini oma esimese Linuxi paigaldamisega hakkama ning ka probleemide tekkides on tõenäoliselt seal vastus olemas. Kõige parem oleks kui te loeksite selle juba enne tegutsema hakkamist läbi. Sel juhul hakkaks juba enne reaalse töö juurde asumist mingi pilt tekkima ning loodetavasti tuleb segadusse viivaid üllatusi vähem ette.

Hoidke käepärast ka Windowsi avarii flopi (rescue disk) juhuks kui Linuxi paigaldamisel peaks midagi nii valesti minema, et pärast ka Windowsi alglaadimine kõvakettalt ei õnnestu. Kui teil seda pole, siis tehke see endale.

Kõigepealt tuleb kindlaks teha, mis riistvara meil arvutis on. Lihtsaim viis selleks on Windows’is lahti võtta Control panel ja natuke asju paberile kirjutada: videokaardi tüüp ja mälu hulk, võrgukaardi mark, io aadress ja katkestus ning helikaardi mark ja parameetrid.

Tasub ka surfata natuke võrgus ja teha kindlaks, et te riistvara ikka töötab Linuxis. Üldjuhul probleeme ei ole, kuid ettevaatlik tasub olla. Esiteks vaadake kindlasti oma distributsiooni kodulehele. Tavaliselt on seal olemas sektsioon “Hardware Compatibility List” või midagi sarnast. Kui see ei aita, on abiks alati Google otsingumootor.

Kindlasti tekib probleem nn. winmodemitega. Need on odavad sisemised tavaliselt PCI siinil töötavad modemid. Mingeid kindlaid winmodemeid on võimalik ka tööle saada, kuid mitte distributsiooni paigaldamisel. Selleks tuleb neile otsida eraldi draiverid.

Linuxit on võimalik paigaldada nii CD’lt kui ka üle võrgu. Kodukasutaja peaks kindlasti CD muretsema, sest üle modemi võib paigaldamine päris kaua aega võtta. Kiire püsiühenduse korral saab hakkama plaati muretsemata - ühe või paari flopiga. Üle võrgu paigaldamisel peate kõigepealt võrgu parameetrid paika panema ning kogu vajaminev tarkvara tõmmatakse kohale mõnest ftp serverist. Kuna enamasti ei tea distributsioonide tegijad eestis asuvate peegelduste aadresse, ei pakuta neid teile ka välja. Näiteks ameerikas asuvatest serveritest võib ka kiire püsiühenduse korral kogu vajamineva tarkvara tõmbamine kurjasti aeglane olla. Asi on tunduvalt kiirem kui teate aga mõne eestis asuva peegelduse aadressi ning vastava distributsiooni asukohta kataloogipuus.

Et Linux ja Windows ühel kõvakettal elada saaks, peab kõvaketta juppideks (partitsioonideks) jagama. Kuigi mõned distributsioonid on võimelised ka paigaldamise käigus windowsi partitsiooni väiksemaks tegema, on parem see ise enne ära teha. Sobivaim vahend selleks on Partition Magic, kuid selle eest tahetakse raha saada. Igal distributsioonil on kaasas pisike utiliit selleks - fips. Enne fipsi kasutamist tuleb ketas kindlasti defragmenteerida. Peale seda saate windowsi partitsiooni küljest just nii palju “ära hammustada” kui Linuxi jaoks planeerite. Paar gigabaiti peaks täiesti piisav olema igasugusteks katsetusteks.

Põhimõtteliselt piisab Linuxile kahest partitsioonist ning need tehakse kettale Linuxi paigaldamisel - swap ja root. Swapi suuruseks on soovitav võtta 2xRAM. Pange tähele, et Linuxi all partitsioone tehes tuleb anda ka neile tüüp - kas linux native või linux swap. Mõned distributsioonid pakuvad välja ka automaatse ketta partitsioneerimise, kuid sel juhul tuleb veenduda, et tehakse just seda, mida te tahate - kas võetakse kasutusele vaba ruum kettal või kogu ketas. Viimasel juhul kaotate te loomulikult kogu kõvakettal oleva info.

Enamus distributsioone pakuvad välja kaks võimalust paigaldatava tarkvara valimiseks - käsitsi ükshaaval (custom) või etteantud profiilide seast. Algajale on kindlasti lihtsam teine variant. Tüüpilised valikud sel puhul on näiteks KDE tööjaam, GNOME tööjaam, meiliserver, veebiserver jne. Algaja peaks valima lihtsalt ühe tööjaamadest. Vajaliku tarkvara saab alati ka hiljem juurde panna.

Enamus kaasaegsetest distributsioonidest hakkab peale partitsioonide tegemist ning tarkvara valimist juba tarkvara kõvakettale paigaldama. Kasutajale aga esitatakse küsimusi riistvara, võrgu jms. kohta. Kui te ei saa mõnest küsimusest aru siis alati vaadake kõigepealt paigaldamise juhendit. Peaaegu sajaprotsendilise tõenäosusega on see küllalt põhjalikult seal lahti seletatud. Kui ikka aru ei saa, siis nõustuge sellega, mis teile vaikimisi välja pakutakse. Midagi katki te küll sellega teha ei tohiks. Mõned pidepunktid anname siiski ka siin artiklis.

Järjestik- ja paralleelportidel on Linuxis teised nimed kui Windowsis. COM1 - /dev/ttyS0, COM2 - /dev/ttyS1 jne. LPT1 - /dev/lp0. Kasulik teada juhul kui küsitakse teilt kuhu modem, hiir või printer ühendatud on. Kui teil on PS2 porti käiv hiir siis ka sellel pordil on oma nimi - /dev/psaux.

X Window süsteemi seadistamisel ärge üritage kohe videokaardist ja monitorist maksimumi välja võtta. See kehtib eriti monitori piirsageduste kohta. Esiteks on viimse piirini viidud parameetritega pilt tõenäoliselt udusem kui natuke tagasihoidlikumatega. Teiseks on olemas oht, et kuigi testpilt võib paigaldamisel isegi ette tulla, võite Linuxi tööle hakates avastada, et pilt pole kohe üldse mitte aktsepteeritav ning teha ka midagi ei oska.

Igas Linuxis on kindlasti olemas üks kasutaja - root. See on administraatori konto ning selle nimega sisse logides saate te kõike teha. Kustutada kasvõi kõik failid kõvakettalt. Teilt ei küsita isegi mitte kinnitust kui sellise käsu kogemata sisestate. Linuxi paigaldamisel palutakse teil tavaliselt luua ka tavaline kasutajakonto. Looge see kindlasti ning tehke asju, mis just ei nõua administraatori õigusi, ainult selle tavalise kasutajana. Kuigi esmapilgul võib see näida mõttetu, on tegemist elementaarse turvanõudega, mida järgivad ka kõige kogenumad linuxikasutajad.

Kui teile pakutakse võimalust teha avarii flopi, tehke see kindlasti. Kui alglaaduri (bootloader) paigaldamine ebaõnnestub on teil võimalus flopilt alglaadimine teha ning olukorda uurida ja vead parandada. Juhised avarii flopi kasutamiseks leiate paigaldamise juhendist.

Tavaliselt viimasena paigaldatakse alglaadur (lilo või grub). On võimalus, et paigaldusprogramm ei leia üles Windowsi. Sel juhul peate te ise paigaldusprogrammile ütlema, kus windows asub. Enamustel juhtudel on selleks esimese kõvaketta esimene partstsioon - /dev/hda1.

Kui küsimused läbi ja tarkvara paigaldatud, tehakse arvutile alglaadimine. Enam ei näe te kohe tuttavat “Starting WindowsXX ...” kirja. Selle asemel ilmub ette lilo prompt - “LILO:”. Selle taha peate siis kirjutama, mis opsüsteemi te soovite laadida. Võimalike valikuid saate näha kui vajutate TAB klahvi. Tavaliselt on seal “Linux” ja “Windows”. Kui alglaaduriks on grub, saate lihtsamalt läbi. Sel juhul antakse teile kohe ette menüü, kust saate opsüsteemi valida.

Kui olete süsteemi sisse loginud, on aeg Linuxiga tutvust tegema hakata. Me ei hakka siin loomulikult vaatama, kuidas midagi teha. Küll aga tooks siin ära väikese nimekirja asjadest, millega peaks kindlasti tutvust tegema.

• Kataloogide struktuur. Linuxis pole A, C ja D kettaid, on vaid üks kataloogipuu. Mõnevõrra harjumatu, kuid sellisel struktuuril on omad suured plussid. Failid ja kataloogid ning nende loabitid.
• Käsureal hakkama saamine. Iga kasutaja võiks osata vähemalt elementaarseid käske kataloogipuus liikumiseks, failide/kataloogide kopeerimiseks ja kustutamiseks ning kasutada mõnd tekstiredaktorit.
• CD ja flopi failisüsteemi ühendamine ning süsteemist lahutamine.
• Valitud distributsiooni paketihaldus. Uut tarkvara on alati lihtsam paigaldada valmis kompileeritud pakettidena kui ise lähtetekstidest kompileerida.

Nende teadmistega võite juba julgemalt Linuxile otsa vaadata ning süsteemi tundma õppimine ei tohiks eriti raske olla. Lõpuks veel mõned viidad, mis algajale abiks võivad olla. Enne kui hakkate igale oma küsimusele interneti avarustest vastust otsima, otsige põhjalikult läbi oma distributsiooni kodulehekülg. Tavaliselt on vastused seal olemas. Mida muud kui jõudu, edu ja mis peamine, kannatust!

• http://www.linux.ee - Eesti Linuxikasutajate Ühingu server.
• http://kuutorvaja.eenet.ee - Hulk eestikeelseid materjale algajale.
• http://www.linuxnewbie.org - Ingliskeelne sait algajatele linuxikasutajatele.
• http://www.linuxdoc.org - Suur hulk ingliskeelset dokumentatsiooni.